Kanapea ja peputrilla

Meie elamises pole ühtegi peeglit nii madalal, et Mia end korralikult peegeldada saaks. Ei tea, kas peaks panema? Talle nii meeldib peegli eest esineda, tavaliselt ronib pitka abil kõrgemale ja laulab endale. Ja kui hommikul vannitoas enda peegelpilti näeb, siis lausa rõkkab rõõmust! Tore kohe vaadata endaga nii rahulolevat inimest:))


Me mõnikord Plameniga ikka mõtleme tüüpilisi lapsevanema mõtteid, et misasjus me laps andekas või vähemandekas, või milline ta üldse on. Vähemasti mina olen superenesekindel - me kasvatame siin üles andekat inimest ja millegi pärast pabistada pole vaja (et näiteks, kuidas ta nüüd nelja keelega hakkama saab). Ehkki ma objektiivselt ikka näen ka, et täitsa harju keskmine, aga samas on mul usaldus tema sisemise tarkuse ja mitmekesise arengu suhtes, peaasi, et ise suudaks turvalist ja huvitavat elu pakkuda.

Ühel õhtul oli Plameniga selline dialoog: "Poisid on nagu joonistatud (siinkohal ma mõtlen Mia-vanuseid vanaonupoegi), Mia on nii hajusate piirjoontega, ma ei suudagi ta nägu endale ette manada."
Plamen: "Mia on artistlik, ja seesama hajus joon on tegelikult omane artistidele, kes kõike kehastama peavad oskama."

Plamenil võib õigus olla - Mias on tugevalt artistlikkus. Seda on muidugi raske ette kujutada neil, kelle seltskonnas Mia päris üles ei sula (sest ta on ka siuke vaatleja ja kaardistaja, enne kui suudab lahti minna), aga kui ta siis äkki oma elementi satub, on tsirkust rohkem kui rubla eest. Ta oskab juba tõesti head nalja teha ja tagasihoidlikkust lapsest saab siis totaalne edevusehunnik ning naerupall.

Käisime hiljuti kodus, kus maast laeni oli peeglid. Tagasitulles rääkisin Miale, et ta on eputrilla. Talle nii meeldis see sõna, nüüd tuletab igal sobival ja mittesobival hetkel meelde, et ta on peputrilla.

Aga mis kanapeasse puutub, siis mängib Mia Lotte lotot*, kui leiab sobiva kaardi, siis selle asemel, et seda kohe lauale lüüa, peidab hoopis ära ja hakkab kavala näoga teiste kaartide alt välja kavema. Mille peale mina, et "oled Sa alles kavalpea". Mia kihistab naerda "mõmõh, kanapea, kanapea".

See tore pilt on kole udune

* Eks ole - Lotte film, värviraamatud, lauamängud, aga kus on naksitrallid, Pipi, Bullerby lapsed, Sipsik, Karlsson ja väikevend, Mary Poppins...? Natuke on meil muumit ja Karupoeg Puhhi tunneb ka ära, ent ees on oi, kui paljude maailmade avastamisi.

Tegelikult me enam kootud mütse ei kanna - Mia oli täna väljas paljajalu.