Kevad saabus Montenegros, Skadari järve ääres. Skadari järv on kindlasti üks kõige imelisemaid järvi maailmas. Ja Montenegro üks imelisemaid riike oma looduse ja pinnavormide poolest. Ma olen Montenegrost siin ka varem kirjutanud (ja siin ka), ent tagasisõites Podgrica lennujaamas eestlastega kokku põrgates (kusjuures ära andis neid Selveri plastikaatkott, muidu ma olekski jäänud arvama, et kuulen distansilt ungari keelt - piisavas kauguses võivad need päris sarnaselt kõlada), sai taas selgeks, et maa tundmaõppimiseks on vaja siiski kohalikke inimesi tunda.
Allolevad pildid on tehtud paari sulni tunni jooksul, mis jäi tööasjade ajamise ja lennukipeale mineku vahele. Õnneks on Montenegros kõik käe-jala juures, isegi Aadria rannikule oleks võinud tahtmise korral jõuda (oi seda mõnusat merelõhna, mis paar päeva varem Cavtatis maandudes ninna lõi...).
Üks nali ka. Tolle eesti daamiga, kes oma pojaga rändas, saime muidugi kohe jutule. Rääkisime pealekasvavast põlvkonnast, kes on pool maailma juba enne ära näinud, kui nad päris teadlikuks on endast ja ümbristevast saanud, ja siis too daam ütleb midagi sellist, et "meie põlvkond... /vaatab siis mulle korraks otsa/ ilmselt olete enam-vähem niivana kui mina - mina olen neljakümnene..." Ja mina muidugi oleks tahtnud karjatada - ma pole neljakümnene, ma olen noor! Noh, aga õnneks oli väikemehel teravam silm:) Kui me lennukesse läksime ja ma neist mõnevõrra eemale istuma pidi, küsis poiss, kas tüdruk ei istugi meie juurde. Nii sobib:)
_____
Mis Ungarisse puutub, siis kevad jäi vist taaskord vahele - põhimõtteliselt tulnuks talvemüts kohe suvekübara vastu vahetada, aga kus seda suvekübarat nii kiiresti võtta. Seega siis lihtsalt paljapäi ning T-särgi väel suvele vastu.
_________
PS! Ja siis veel - tuli meelde, et too naine seal Podgorica lennujaamas ütles, et kui ma terminali sisse tulin, oli ta mõelnud, et see inimene võiks olla eestlane. Mis need eestlase tunnused siis on, mis ka lennujaamas kodunt kaugel eestlase kätte annavad...? Üldiselt rahvusvahelises plaanis arvatakse, et ma olen hollandlane, nt Türgis olen ma aga venelane. Eks see oleneb palju ka sellest, kellega kohalikel kokku on tulnud puutuda. Nt Istanbuli-Moskva vahet käib lennuk kolm korda päevas, seitse korda nädalas, ning kui ma siis oma kergelt venepärase ornamendiga Naff-Naffi (prantsuse) mantlit kannan, olengi ma kohe venelane. Palju neil siis neid eestlasi siin ikka tundmaõppimiseks ringi jalutab.
Oh jah, ja üldse see sildistamine ning inimeste kojuajamine... Kurioosseim juhtum tuleb meelde nii viie aasta tagusest ajast siinsamas Budapestis. Läksime kolleegiga türgi sauna ning taas - uksel pöördub joviaalne noormees minu poole venekeelsete viisakusvormelitega. Mina vastu, et minuga pole vaja vene keeles rääkida. "Aga kas te polegi siis venelane..?" Ei hakanud talle vastama, aga kui saunast tagasi tulime, käib jälle peale kui uni... Mõtlesin, et ütleks midagi täiesti muud, sest oli juba näha, et eestlase ja venelase vahel ta vahet ei teeks. Ütlesin siis, et olen soomlane. Ja mida tema vastu ütles - "No ma ju ütlesin et venelane!" Kunagi keegi kuskil foorumis nuttis, et appi-appi, teda peetakse UK-s poolakaks. Ega eestlaseks ei arvata meid kunagi, meid on selleks liiga vähe. Vaat ainult teine eestlane tunneb teise eestlase ära.
Mul on ka üldiselt siuke silm, et teise eestlase tunnen lennujaamades ära. Seltsimees abikaasa olen aga aastate jooksul treeninud heaks soomlasetundjaks - ükskõik, kus me ka ei oleks - ta tunneb nad nüüd 90protsendilise tõenäosusega ära:)
VastaKustutaA mis puudutab Ungari kevadet, siis mulle ÜLTTTTSE ei meeldi see saapast sandaali hüppamine... No esiteks - kevad ja kevadelõhn ja sulav lumi jnejne - kõik see on olemata. Ja teiseks - puht praktilise poole pealt - mida ma võiksin siis ette võtta kõikide nende kingadega, mida kevadel-sügisel kandma peaks? Mul on neid eeee.. Palju...:))