Kardan-ei karda

Meie ootamatult võimalikuks saanud Eesti-puhkus oli nii ülitihe, et mahti sai uuesti hingata alles siis, kui taas laevas Helsinki poole sõitsime. Lisaks täiesti arvestatavale füüsilisele koormusele - kelgu järelevedamine, mäkke vinnamine ja selle järele alla tuiskamine, vankri tirimine-tõukamine-surumine läbi lumehangede, ning vahel ka vankri järel allamäge libisemine (ma ütlen taas, au ja kiitus Briole - paremat offroad vankrit pole olemas) - oli meil kultuurilis-muusikaliselt väga tihedad nädalad. Vahele ka natuke mõnusat seltskonda.

Esimese asjana möllisime me end tagasi Kukupai laulutundi. Juba ainuüksi selle laulutunni pärast peaks Eestis elama! Mia ei piirdunud muidugi ühe tunniga, vaid tegi kohe kaks järjest, alguses vaatas suuremate laste muusikalisi ülesastumisi tagareast, ent siis hakkas ka neist ise osa võtma. Õpetaja Kadri Loigamil on väga hea metoodika ning pooletunnisest laulmisest ei lähe sekunditki kaotsi. Nii et nüüd me oleme siis laulud meelde tuletanud ning mõned uued selgeks saanud (kahju, et mul on nii kehv muusikaline mälu) ja katsume kodus omal käel järge hoida.


Päris esimest korda käisime me nukuteatris, üks väheseid 2+ eale mõeldud tükke on "Ise, ise ka". Peategelaseks siga, kes siis ise jooksis, ise kukkus, ise puhkas ja ise jooksis edasi. Ning kohtus erinevate loomadega, keda ta kas kartis või ei kartnud. Nii et sõnu oli lavastuses nii umbes viis - oleksin eeldanud ühelt tükilt, mis on mõeldud kaheaastasele, mõnevõrra rohkem -, ülejäänu räägiti loomahäältega. Ent selle "kardan"-sõna korjas Mia üles, ja nüüd me siis kardamegi - lasteaeda minna, või siis ei karda ka..., hunti (Punamütsikesest), või siis ikka mitte... Laps on enda jaoks hirmu avastanud. Kusjuures lavastuse-ussi ta ei kartnud (mina jälle vaikselt mõtlesin, et vaat kus kultiveerivad ussikartust, see niigi kerge tulema), ent suurte kombitsatega vihmapilve küll, kohe nii et nutma hakkas.

Aga muidu oli ikka vahva, kuidas saalitäis lapsi erinevatele tegelastele häälekalt kaasa elas, ning vahetevahel näitlejad mõne killu üles korjasid ja edasi arendasid. Viimaks tuldi lava tagant ka välja ning siis sai lasta endale ussi ümber kaela keerata.