Mia on oma kolmandast elukuust saati veeloom olnud, kusjuures veel selline parajalt külmaveeloom. Tormab vette seal, kus endal kananahk peale tuleb, ning meie suures vannis, mis tänu sooja ja külma vee kontrollimatule vaheldumisele jõuab enne jahedaks minna, kui päris täis saab, supleb tema mõnuga.
Eile õhtul basseinis käies (mitte seal välibasseinis, millest eelmises postituses juttu, ehkki me oleme muidu temaga küll ka südatalvel Lõuna-Eestis tünnis istunud, tutimüts peas) nägi ta umbes kaheksa aastast poissi basseini äärelt vette astumas... no ja ülejäänud õhtu astus siis tema ka. Nii et ma pidin teda ühtevalu basseini põhjast üles korjama... siis ujusime veel oma viis-kuus basseinipikkust, siis istusime mullivannis ja lamasime madalas vees kivilavatsitel, siis istusime saunas lae all ja võtsime leili ning siis hakkasime pead pesema - milline kisa! Kõik suplejad, kes olid enne naerulnäoga pealt vaadanud, kuidas väike põnn vett naudib, tegid imestunud näo. Esmamulje sellest kisavast lapsest igaljuhul oleks, et ta ei kannata veetilkagi, eriti kui see mööda nägu alla voolab. Kusjuures viimasel ajal käib ka muude kehaosade pesemine protesti saatel. Eh, võib-olla tuleneb see sellest, et ta saab aru, et seks korraks on veeprotseduuridega ühel pool...?
Pilt on tehtud täpselt aasta tagasi.
Кой плува най-смело?
VastaKustuta