Hommikul tõusin üles, üks silm lambist kinni paistetanud. Mia: "Äkki puistas Unematt Sulle öösel valet liiva silma, no mitte seda peent, vaid jämedat, mis oli must!"
Panin siis esimese asjana silmaarsti juurde aja kirja, aga jäi muidugi minemata. Mia ja Plamen tuli viia lennujaama, kust nad järgmiseks kaheks
nädalaks Bulgaariasse sõitsid (ja esimest korda küsiti lasteaias
paberit, mille põhjal laps vabastada - läbi saab meie hõlppõli, kus kõik
on iseenda otsustada).
Ning RECi külastas Rio+20 protsessi kokkuvõtva konverentsi
raames Dennis Meadows, kes on üks nendest keskkonnateadlastest, kes
ütleb, et jätkusuutlik areng ei ole enam võimalik ("It is too late for sustainable development" on üks ta peamisi ettekandeid). Hetk, kus võinuks sellele teele pöörata, on minetatud. Sellest rääkimine on
poliitiline demagoogia. Me peame tegutsema ning vaimu valmis panema selleks, et vastu pidada pärast kriisi. Niisiis on "jätkusuutlik areng" asendunud mõistega "resilience" - "vastupanuvõime, paindlikkus". Meadows kasutab "resilience'i" kohta sellist definitsiooni - "the availability to continue providing essential functions after receiving a shock" ehk siis võime eksisteerida ka peamiste loodus- ja energiaressursside lõppedes, ellu jääda, kohalduda. Meadowsil on kuus ettepanekut, kuidas oma vastupanu- ja kohaldumisvõimet suurendada ja nendest esimene on sotsiaalsete muutuste ellutoomine, sh ka sotsiaalsetele võrgustikele ja kogukondadele ülesehitatud toimimine.
Tore, kui värsked mõtted otse koju tuuakse ning seosed taas selgemaks lähevad. Kel tahtmist, võib mõnda Dennis Meadowsi loengut YouTubist kuulata-vaadata.
Nagu kombeks, lasime just hetk enne Eestist ärasõitu Heikkil end üles pildistada. Stiilinäited laekusid postkasti juba ammu, aga kui mul õnnestub ehk veel mõnda pilti näha, siis näitan teilegi:) 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar