Mia paneb pükse jalga, topib ja sikutab ning just enne, kui need viimaks üles saab, tähendab: "Need ei ole püksid, see on hoopis särk."
Muide, Mial on endiselt täiesti ükskõik, mida ta kannab. Pole mingeid ilminguid selles suunas, et peaks kolm korda päevas kostüümi vahetama või riiete abil kellekski kehastama. Kui ma lasen tal ise riideid valida, siis põhimõtteliselt ei pane ta midagi selga.
Lumivalgukese teemal
Mia peegli ees: "Peeglike-peeglike, kes on seina peal?"
Mia nimetab end teiseks lumivalgukeseks ja toob tõenduseks, et neid on kaks, oma käekotikese, kus peal lumivalguke ja tema sõbranna. "Aga Mia, kui Sa lumivalguke oled, siis kas Sulle ka printsi jagub?", küsin mina. "Issi on minu prints!"
"Mia, magama!", "Ma ei saa, ma keedan pöialpoistele süüa!"
Mälust
"Mia, mida te sporditunnis tegite?" "Me tantsisime käest kinni, Luca ja Dorka ja Lena ja mina ja poiss ja poiss ja tädi ja tädi."
Eksole - olemasolevate laste nimesid ei mäleta, aga Luca - ta sõbranna eelmisest lasteaiast, keda ta pole peaaegu aasta otsa näinud, on kaljukindlalst meeles ja alati olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar