Tänavune kevad on olnud Ungari mõistes pikk ja küllalt jahe: tihti on sadanud vihma ja kõik on saanud rahulikult oma õitsemist õitseda - kirsid, toomingad, pärnad, vahtrad. Praegu on veel õites meie aia pirnipuud (NB! pildil ei ole meie kodu, vaid minu töökoht, meil on siin itaallaste kujundatud dendropark, kus me käime lõunat söömas:) Tulbid, mida oli rohkelt üle kogu aia, hakkavad vaikselt närbuma, ent nartsissid, mis eelduste kohaselt pidanuks õitsema ühel üsna laial nartsissipeenral, miskipärast õide ei puhkenudki. Magnoolia variseb, sirel hullutab. Eile niitsime esimest korda muru, oli teine juba peaaegu põlvini, või noh, vähemasti Mia põlvini.
Üüriaed on ses osas üllatusterohke, et me kolisime ju sisse detsembri esimestel päevadel, puude otsas oli veel pirne, ent mida me sealt veel leida võiksime, jäi kevade saabumist ootama. Nüüd on siis selge, et tegemist on metsiku rohtunud aiaga, kus kevadlilled õitsesid üsna omapäi. Ja kui muru ära ei peaks niitma, hakkaksid hiljem sporaadiliselt õitsema ka saialilled. Meil on suur kirsipuu, kas ka ta vilju kannab, on näha üsna pea (maasika- ja kirsihooajani on jäänud vähem kui kuu). Paar dekoratiivset pirnipuud, jupike sirelit, viinamarjapõõsaid (need küll ei kanna, on selge), mõned okaspuud ja värava kõrval suur elupuu. Lisaks on meil sisalikukoloonia ning rohkelt suuri tigusid.
Tänu vihmasele kevadele on Mia lemmikjalavarjudeks saanud kummisaapad. Siiamaani pole Mial ühtegi riideeelistust tekkinud, kui ma laseks tal ise valida - nagu olen lugenud, paljud oma kaheaastastel lasevad - ei paneks ta midagi selga. Kui ma talle näiteks lasteaeda järele minnes ütlen, et too nüüd riided, hakkame minema, haarab ta esimesest ettejuhtuvast nagist kellegi väljaveninud dressipüksid, temal vahet pole... Ent kummikutega nüüd on, nii et ta kooserdab nendega mööda õue ringi nagu maamees kunagi. Vahet ei ole, mis ilm parasjagu käsil. Täitsa tegu, et veenda teda kingi jalga panema.
Sel nädalavahetusel keeras suveks, ikka väga palavaks, me käisime nagu aasta tagasigi, siinses vabaõhumuuseumis. Pilte sellest näeb ehk juba täna õhtul.
Päris mitu puhku oleme ka kevadises Budapestis ringi patseerinud, ilmselt tänu sellele, et ma enam ses linnas ei ela, olen ma taga ka rahu vahesõlminud. Täiesti kannatab visiteerida. Linnakevadestki tuleb eraldi sissekanne.
Nädalavahetusel peeti RECi aias Maa päeva, muu hulgas sai ka sõita kondimootoriga ringi käiva karusselliga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar