Ühed ülimalt mõnusad tunnid selle nüüdseks juba üle kahe kuu kestnud Eesti-suve juures olid teisipäeva õhtud. Need dikteerisid kogu mu suverütmi ja geograafilise paiknemise ning leidsid aset halvasti ventileeritud mustas black boxis, kus sai pidevalt naerda. Ja kust väljudes olid ajud m õ n u s a l t tuulutatud.
Ühel teisipäeval, kui Koshkin oli peaaegu südaööni meid stuudiofotokunsti pühendanud ja me olime paar tundi Saagimi ja teiste näitel valgusega joonistamist õppinud, tuli teha kodutööks koduste vahenditega kodustuudiofoto. Ma olin tegelikult päris üllatunud, et kahe põrandalambiga, millele isegi torbikuid pole otsa keeratud, helenditest rääkimata, on võimalik miskit, kust edasi minna, saavutada. Lõpueksamil leidis mu modellivalik heakskiitu - habetunud alfaisast on alati kergem portreteerida ning tugevad varjud ja must silm käivad asja juurde, nagu Kaupo Kikas kommenteeris.
Ma soovitan Eesti foto fotokoolitusi kohe väga! Nalja saab!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar