Majakapoiste manu

Vahepeale on lubamatult pikk paus tekkinud, mille käigus mina olen jõudnud Ungarisse (kes kohe mind soojalt tervitas ning autosse sisse murdis – passi kõrval on nt varastatud ka mu fotoka laadija), Mia, kes seevastu pidi homme ühes vanavanematega lennukiga laekuma, on kodus haigeks jäänud ning lennu lükkasime edasi.

Aga enne veel, kui siiapoole hakkasin sõitma, väisasime ka teisepoole sugulasi - Leoni ja Lennartit. Mia kõik noored sugulased on poisid, kaasa arvatud Mia ainus temavanune Bulgaaria sugulane – onupojapoeg Bojan.

Pärast õues kolistamist ning päikeseloojangu pildistamist (mille Mia maha magas) kutsusid majakapoisid (huvitav, kas Eestis on veel lapsi, kes kasvavad majakas kodus õue peal) Mia kohe enda koopasse, aga ega temast veel suurt kaasamängijat ei ole, musitas niisama poisse ja kommenteeris oma tegevust, et “Tita sai musi”. Paar päeva hiljem, kui Mia ja Lennart olid oma vanaemade õhutusel taas kokku saanud, olevat kolmene Lennart öelnud, et nii nagu Mia mängib, ei saa küll mängida, igav hakkab.


Paar esinduslikku pilti noortest sugulastest üritasime ka saada, ent pime sügisaeg, statiivi pole, oskusi veel vähem, nii et midagi head siit ei tulnud. Kuna täditütar Merle oli käinud just fotokursustel, siis poistel oli teada, et heaks portreepildiks on lisavalgust vaja.



Poisid on fantastilised: Leon on täpselt Merle suust kukkunud, ei tea, kui paljude tüdrukute südamed ta küll oma põselohkude ja blondide lokkide ning suurte hirvesilmadega murrab...? Lennart Georg on juba kolmesena kapitaalselt mehine mees ja räägib juba nüüd bassihäälel!

Ülalpildil vaade majakapoiste koduõuelt Suurupis.