Täna ööbis meie juures üks Tartus resideeriv biomeedik, kes rahvuselt ungari sakslane. Rääkisime muidugi inglise keeles, Mia meist välja ei teinud ning asjatas omaette hommikusöögilaua ümber. Siis tuli Tiboril korraga pähe Miaga ungari keeles rääkida, mispeale Mia end kohe püsti ajas ja end toolile nõjatades Tiboriga aktiivselt (omakeeli) suhtlema hakkas. Tõsijutt! Tibor oli selle peale peaaegu pikali kukkumas ning lubas helistada Ungari saatkonda või kultuurikeskusesse, mis meil siin ongi, ning rääkida, et üks allameetrine vajab keelekaitset, kuna ta on perekonnas ainuke, kes ungari keelt oskab...
Võib-olla kõlabki ungari keel Miale pärast peaaegu et üheksakuulist keelekümblust selle „kõige õigema keelena“? Kui me mullu septembris Ungarisse läksime – Mia oli siis seitsmekuune – ja ta lennujaamas esimesi ungarikeelseid fraase kuulis, pööras ta pea kohe rääkija suunas ning jäi ebatavaliselt tähelepanelikult kuulama. Mul ei olnud sel hetkel isegi meeles, et Mia jõuab esimest korda oma sünnieelsesse keelekeskkonda, aga ta reageering oli nii märgatav, et seda ei saanud eirata.
Inglise keelele ei reageeri ta kuidagi. Pigem vaatab tühja pilguga, kui vanemad üle ta pea inglise keeles suhtlevad. Mingi lastele mõistetamatu keel… Ungari keele suhtes mul on aga tunne, et talle piisaks üsna vähesest, et see keel üles korjata. No ja siis ta oleks tõepooles ainuke, kes seda ka korralikult perekonnas oskaks. Ega neid lapsi ole RECis vähe, kes oma rahvusvahelistele vanematele tõlgivad, mida poemüüja ikka täpselt ütles...
Ma ei tea, kas ma kujutasin ette, aga mulle tundus, et mingi äratundmise virvendus käis üle Mia-beebi näo ka siis, kui ma esimest korda autos Rebekka Bakkeni plaadi peale panin. Vähemasti võinuks ta Rebekka ära tunda, sest ma sõitsin kogu sügise Budapestist Szentendresse tööle ja tagasi Rebekka laulude saatel. Mis tähendab siis vähemalt tunniajast jazzivõtmes kontserti iga päev.
Aga muusikat Mia armastab, vahetab plaate (piisab nupulevajutusest), tantsib muusikakeskuse ees omaenda täiesti jäljendamatut tantsu, millesse ta pole valmis lisama mingeid elemente, mida ta ise pole välja töötanud, ning viimasel ajal ka ümiseb tihti omaette, kas siis midagi – tavaliselt oma saabast – kaisutades, või niisama aega surnuks lüües (no näiteks voodis oodates, et lapsevanemad ka üles tõuseks).
...turn around
break the bond
say goodbye to what is gone laulis Bakken kogu tolle sügise.
Aga ta laulab ka –
As long as there is a voyage away
There's always a journey back
Midagi päevakajalisemat ka: Mia hakkas täna jooksma, käed pikalt ette sirutatud. Asja juurde käis ka pidev kaagutamine:) Kuna kana (aga ka koera auh, kassi mnäu ja halearmas lambamäägimine) on selgemast selgem, üritasin järgmiseks süstemaatiliselt kukke tutvustada. Ta isegi korraks tegi täiesti puhta kikerikii, aga sai vist aru, et seda on ikka üsna keeruline hääldada ega pea tollega veel üle pingutama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar