Kui lastekasvatusraamatud rääkisid sellest, kui aeganõudev lapsevanemale, kuid kui avastusterikas lapsele on ka kõige tavalisem teekond kodust mänguväljakule, siis päris täpselt ma sellest ikka aru ei saanud. Miat oli küll väga kerge punktist a punkti b liigutada, nii hästi allus korraldustele, ent Theoga on absoluutselt teine lugu. Iga asfaltipragu, iga puuoksake, kivi, aiateivas, undav elektrikapp, eelmise aasta kõrreke lume seest paistmas... kõik, kõik, kõik tuleb läbi uurida ja sealjuures muidugi emmet küsitleda!
Mia oli rohkem selline sisekaemuslik: ta võis vaadata tundide viisi raamatuid (täpsemalt siis uurida raamatuillustratsioone) ning ainuüksi nende illustratsioonide põhjal suutis ta täiesti täpse sündmustiku tuletada. Theo nii suur raamatufänn ei ole. Tal on küll mõned onud, nagu onu Petsson ja onu Heino (Vaiksoo), keda ta fännab, aga kes see Pippi Puksukk on, ta kohe kindlasti ei tea. Pole olnud aega tutvuda. Teda huvitab ikka 200% päriselu ja päristoimetamised, sh ka söögitegemine, koristamine, kodupidamismasinad, poeskäimine. No ja muidugi ben ja teised loomad telefonis. Neid Mia ajal ei olnud.
Viimaks on blogist kasu ka: Mial peab esitama 1. aprilli puhul omaloodud keelenalju (nt selliseid, mida ta keeleliselt arenedes tegi), tegin väikse inventuuri, no neid ikka leidub, vähemasti 1. klassi õpetajale esitamiseks. Aga sellega seoses hakkasin mõtlema, et kas Theol ka mõni tore keeleline vingerpuss on. Peale selle, et ta õhupalli puhupalliks ning kukerpalli hüppepalliks nimetab miskit muud ette ei tule. Aga neid kahte ma küll parandada ei raatsi.
Kollane jalgratas, esimene kevadekuulutaja:)
Selle kollase jalgratta juurde sobib hästi ilus punane müts ;-)
VastaKustuta