Keelest

Pärast olematut talve, kus polnud isegi kehva suusailma, on õitsvasse Ungarisse naasmine täielik bliss. Ei mingit vahepealset olekut, et on veel jahe, aga päikse käes näed juba täitsa soe. Ikka kohe varbad paljaks, kõik kihid maha ja esimene päikesepõletus ka saadud. Tunne on sarnane sellega, mis meid eelmise aasta aprilli lõpus valdas, kui me asju pakkisime ja Eestisse päriselt tagasi kolisime. Olgu, asju nagu ikka oli palju, ja lõpuks olid nad juba ka teel, aga ise ei suutnud kuidagi järele minna. Just oli ülipikaks veninud talv lõpenud, kõik oli korraga lõhnama ja õitsema hakanud... Plamen niitis muudkui muru, et niidame üks kord veel, siis lähme...  selline Eedeni aiast väljaajamise tunne tuli peale. Aga õnneks ootas meid ka Eestis ilus maikuine kuumalaine, mis minu arvates kestis oktoobri keskpaigani välja.

Kui millestki oli meil eelmisel aastal Ungarist lahkudes tõeliselt kahju, siis eelkõige Mia ungari keelest. Ta oli selleks ajaks täiesti vabalt kolm keelt suus, te oleksite pidanud kuulma, kuidas ta ungari naabrionude ja -tädidega lobises! Sellist asja enam ei juhtu! Eestisse naastes vaatas ta veel meelsasti ungari multikaid, aga jõuludeks kingitud ungari muinasjuttude plaati ei ole ta otsast lõpuni viitsinud kuulata. Muidu ta on jube hea DJ - iga uue plaadi (olgu siis muusika või jutud) töötab ta korralikult edasi-tagasi, tagasi-edasi läbi ja teeb edaspidiseks kuulamiseks oma remixi.

Selles suhtes on Theodori ja Mia lapsepõlv ikka väga erinev, et Theo ei pea ilmselt kunagi ungari keelega vaeva nägema. Mia jõudis käia nelja aasta jooksul kolmes ungari lasteaias - kahe eralasteaias, mis kumbki pärast Mia esimest aastat kinni pandi (ehkki üks oli äsja avatud, aga teine toiminud 12 aastat) ning siis veel kaks aastat munitsipaallasteaias. Tulemuseks on see, et Eesti lasteaeda sulandus ta kohe sisse, aga eestikeelses alghariduses olevat teatavad augud. Jah, alghariduse augud... aga ma räägin sellest rohkem, kui meil on olnud ära arenguvestlus.

Mia lahkumisel Ungari lasteaiast organiseerisid kasvatajad vägeva jäätise- ja maasikapeo, kõik kallistasid Mia üle ja Kata-neni valas ka pisaraid. Eks nende keskel oli see lapsuke ungari keelt rääkima õppinud ja kõik olid sellesse oma panuse andnud.

Teine Eestisse jõudmise keeleline tulemus aga on see, et ta olevat bulgaaria keelt hakanud palju paremini rääkima. Ilmselt vabanes ungari keele alt mõningast ajumahtu ning see kanaliseeriti siis bulgaaria keelde.   

Eesti keelest, lugemisest ja kirjutamisest, nagu ma juba ütlesin, räägin ma hiljem. Aga inglise keelega oli nii et Eesti lasteias on neil võimalik õppida pärastlõunal inglise keelt. Mina Miat sinna inglise keele ringi ei pannud, aga kasvatajad tulid ütlema, et Mia on rääkinud, kui väga ta tahaks inglise keelt õppida, sest siis saaks ta aru, mida ema ja isa omavahel räägivad:) Ohjah, ma ütlen! Tegelikult oleme me omavahelise rääkimise peaaegu et ära lõpetanud, kuna see tõlkimine on tõesti tüütu ja Miat ei taha vestlusest välja jätta. Nii et kõik argijutud räägime eesti keeles ära (tegelikult saab Mia tavalisest inglise keelest väga hästi aru, ta lihtsalt ei saa aru, et ta reageeris inglise keelele või sekkus ingliskeelsesse vestlusesse täiesti adekvaatselt) ja tõsisemad jutuajamised oleme jätnud tulevikku... Siit võiks nüüd teemat edasi arendada, aga ma ei tee seda.

Mia Kuu tänava lasteaia ees oma viimasel Ungari lasteaia päeval.