Elavad pildid

Mia esimesel eluaastal korraldasime me iga kuu ühe fotosessiooni. Mina panin endale ja Miale kleidi selga, Kristi pildistas. Nüüd on Kristil vanuses kolm kuud kuni kolm ja pool aastat 4 last (jaa, pesamuna Hanno ka, teda ei ole ma üldse veel jõudnud mainida) ning ma kardan, et ta pole oma lapsigi jõudnud üles pildistada. Ja mis minusse ja Theodorisse puutub, siis on meil õnnestunud jääda samale pildile ainult ühel (veel suvisel) pärastlõunal. Ma pean vist hakkama meist kahest selfie'sid tegema;) Vaata, kui hästi me kokku sobime!

 

 
Ent suvel nägime me välja sellised, ja kui me mõned kuud hiljem pildid kätte saime, ei olnud tunnet, et Theo oleks oluliselt kasvanud (mina olin küll natuke kahanenud) ning olgu öeldud, et ta kandis sama triibulist body veel ka mõned nädalad tagasi. Ta on meil selline tillu, Mia tollaste mõõtudega  võrreldes pisut pikem, aga paar kilo kergem. Poisi suurim kasvuspurt oligi esimesel kolmel nädalal, kui ta kasvas 50 cm 57 sentimeetrini.

Nüüd läks paljuks, käekirja tunnete juba ära - päikseline Krista Kõiv.

Oot, ja kleitidest tahaks ka ikka rääkida - see mustvalge pilt, kus on näha eriti pingul kleit, on minu helesinine sünnituskleit. Tähendab, umbes 12 aastat tagasi, kui ma selle ostsin, oli ta lihtsalt tavaline trikotaazkleit, siis juhtus ta mul Miat sünnitades seljas olema ja Theodori sünnitusele panin nimme. Pärast pesed muudkui puhtaks ja käid aga edasi, kui tuju on. Ega helesinine minu värv just ei ole, nii et nüüd panin ma ta selga, et jääks mälestus.

Neerumustrilise siidkleidiga oli ka tore lugu. Me pidime augusti keskpaigas pulma minema, ja mul ei olnud ei kleiti, vormi ega ka aega seda tita kõrvalt otsida. Pulmapeo hommikul ma lihtsalt tormasin Noa Noasse, võtsin ainsa stangel rippuva kleidi, mis ei olnud odaval väljamüügil veel kaubaks läinud, ja tormasin läbi Kaubamaja tagasi autoparkla poole. Ning teel läbi Kaubamaja naisteriieteosakonna põrkasin kokku... pruudiga, kes oli tulnud sukapaela ostma!!! Kuna kokku saime sallide juures, ostsime veel endale ühesugused lillad sallid, kiiret enam polnudki, lobisesime, läksime lahku ja saime paari tunni pärast Kõue mõisas kokku nagu õiged mehed kunagi:)

Miast ja Theost tulevad eraldi pildid, need ei allunud praegu kuidagi.