Päikeseline lõuna Punaste laternatel tänaval

Eelmise nädala, täpsemalt kaheksa päeva sisse mahtus kümme pardale astumist, kõrvetavkülm -20 Moldovas (hoopis teistsugune külm kui Eestis), päikeseline, lumine ja linnulaululine -5 Szentendres, mis meenutas märtsikuud ning kuskil +7 Luksemburgis, mis siis, kui sadas seenevihma, meenutas oktoobrit ning siis, kui päike paistis, aprilli algust.

Siuke tempo tõmbab alati nii rihmaks, et ma vaevu mäletan, mis meil siin Eestis enne oli. Piltidelt võib näha, et muu hulgas oli ka üks selline päikeseline päev Kaberneemes.

Kohe alguseks peab tunnistama, et kui ma suvel nende toidublogide ühehäälsel kiitmisel, mida ma loen, Okosse läksin, olin ma küllalt pettunud. Võib-olla oli asi selles, et hakkas juba hämarduma ning meid pandi kõige pimedamasse nurka istuma. Võib-olla ei vedanud toiduga... no nii tavalised maitsed olid... igaljuhul ei sattunud Oko minu suvisesse söömakohtade toplisti (olgu öeldud, et esikoha pälvis ülekaalukalt Pärnu jahisadam nii oma söökide kui ka melu, interjööri, valguse ja soojuse eest). Aga nüüd talvel - hoopis teine tera!!!

Ega otseselt Oko pärast ei läinudki, aga see oli just külmalaine alguses ning üle paarikümne minuti ei suutnud väljas enam korraga olla. Pealegi käis nii Mial kui ka Plamenil jalg lahest läbi (hiljem vaatasime, et meri alles liigub jää all) ning me ei saanud enne tagasi pöörduda, kui nende sokid OKO tulikuumadel radikatel kuivaks olid saanud.

Siin need pildid on ilusast Eestist!  

Natuke maad veel edasi, ja Mia hakkas läbi jää vajuma, õnneks kohe järgmine samm jälle kandis. Ta ise ei saanud muidugi miskit aru. Need tänapäeva materjalid on ikka võimsad - isegi kui tundub, et püksid on läbimärjad, on märg ainult pükste pealispind. Ja oligi põhjust sisse astuda...

See kompositsioon toodi lauale ühes teega ning poole tunni pärast tuldi vihjama, et osa kompast on söödav. Kivid ja käbid jätsime alles, aga need pruunid osutusid leivapallideks ning too kanarbik... ma ei tea, mis see oli, aga oli tohutult hea...

OKO sigaritest ning söödavast tuhast on ilmelt kõik kuulnud, aga see lapiku kivi peal toodud või oli üliandekas. Ning kalasupp väga maitsev.

Magustoiduga sai mängida.

 Päikeseloojang tabas meid läbi Lahemaa metsade sõites. Pimedaim aastaaeg, ahh?