Eestis pole kõige vähematki aega blogida: on olnud juba rohkesti imeilusaid päikeseloojanguid, mõnusaid õhtuid sõpradega, uusi (sööma)kohti, uusi randu, kus päikesesse vaadata, täiesti uus järv (Käsmus!), kuhu ujuma minna, kui meri külm, rändrahnude, mahajäetud piirivalvekordoni torni ja kirikutorni ronimist, toredat hoogu külakiigel keset Tallinna (Põhuteatri platsil), teatrit (koguni kahte juba), „Scapini kelmustele“ tõusen püsti ja plaksutan ennastunustavalt, juba teist aastat pakub Linnateater minu Eesti suve alguseks Elamuse. Ja seda kõike paari napi, aga tegelikult siiski oi-kui-pika päeva jooksul. Ning hetkel olen ma hoopis Moldaavias.
_____
Olgu kroonika huvides siiski postitatud veel üks pilt Ungarist.
Viimasel Ungari-päeval käis Mia korra veel lasteaias. Oli ainuke laps olnud, seega olid kõik neli kasvatajat ka tema päralt. Keegi küsis mult jaanipäeval, et mille poolest Ungari lasteaed Eesti omast erineb. Kuna mul Eesti lasteaia kohta kogemus puudub, siis ei osanudki niiväga midagi öelda, vast ainult seda, et igal hommikul musitatakse laps saabudes üle (ma ilmaski ei usu, et see Eestis nii on) ja õhtul antakse jälle musilõhnaliselt tagasi.
Mia on oma noores elus jõudnud käia juba kahes lasteaias, eelmine pandi kinni, ja nüüd selgus, et ka see lasteaed kolib uude kohta, linna teise serva. Ja me ise kolime ka ära. No ei ole stabiilsust meie elus.
Kuna Mia pole sündinud Ungaris ja mõlemad vanemad on välismaalased, ei ole tal võimalik pääseda ka Ungari munitsipaallasteaeda (vähemalt siin Szentendres) ja seega sõltub ka tema edaspidine lasteaias käimine minu finantsilistest võimalustest.
And Mia got in every of these two kindergartens one favorite Ibolya (on this picture - the first lady on the right).
VastaKustutaHei Red Whortleberry, võtsin endale täna aega natuke Sinu blogis ringi uitada :) ja tahtsin öelda, et nii mõnusalt kirjutad - läbi lapse kasvamise, kuid muud elu-olustikku kaasahaaravalt edasi andes. Ja Ungari kohta on põnev lugeda.
VastaKustutaMinu ainuke kokkupuude ungarlasega (tegelikult küll päritolult ungarlase, kuid Hollandis üles kasvanud kolme poja ema ja ametilt õppejõuga) oli kaks kuud tagasi Hispaania tööreisil viibides, kus juba mõnetunnise suhtlemise järel mulle tundus, nagu tunneksime teineteist pool elu - nii soojalt ja vahetult rääkis ta vennasrahvaste kommetest ja keelestruktuuri sarnasustest :) Ja nüüd kui ma loen musitavatest kasvatajatest ja allameetrise Mia keelekümblusest, mõtlen, et äkki tollel proual oligi õigus...
Libisevat sulge Sulle, tulen kindlasti edaspidigi siia uudistama!