Suvi, hullutav suvi

Mis siin pikalt kirjutada - kõik on teada - tappev ent siiski oi-kui-mõnus kuumus. Metsmaasikad ja mustikad kärssavad. Järvedes on kolmkümmend ja meres kakskümmend viis kraadi sooja. Ikka veel pikad päevad ning napid ööd. Enam-vähem kõik on veel tegemata - päikesetõus rabas, telkimine Hiiumaal, promeneerimine Haapsalus, sissepõige Lõuna-Eestisse, pärast korduvaid katseid lõpuks ometi mööda põhjarannikut Narva-Jõesuuni välja jõuda...

Esialgu mööduvad päevad traektooril Tapa lasteraamatukogu, kus Mia vaatab raamatuid ja mina teen tööd, siis Palmse või Sagadi või Viitna järvede või Rakvere kaudu kas Võsule või Käsmu, rohkem ikka Käsmu, kus veest oleme välja tulnud siis, kui vee- ja välistemperatuur on ühtlustunud. Ehkki viimastel päevadel pole seda enam juhtunud.

Jumalik juuli! 

Üks väga oluline inimene Mia elus - taadu - pole vist siia blogisse visuaalselt veel sattunudki. Mis on seda kummalisem, et tegemist on erakordselt fotogeenilise inimesega:) Muide, nimed taadu ja mummi on minu ema viljaka mõttetöö tulemus ja mul on küll naljakas oma iginoort isa taaduks kutsuda, aga käibele ta läks... Taadu, hmhm, on Miast 70 aastat vanem.

Merineitsi.

Teel Kuradisaarele.

Fotoraamatutes räägitakse, et pilvitu taevas on ilmetu ja siis pildistada ei tasu. Ent kui ikka päevi pole pilvi olnud, vajab seegi dokumenteerimist.