Poolteist!

Suvi võttis võimust:)))


Südasuvesse jäi hetk, mil Mia sai pooleteiseaastaseks. See oli siis vist ka ainus kord, kui sai ta sünnipäeva kesk suve pidada!

Sünnipäevaõhtul istusime Kärdlas rannapaargus (kui veel eelmisel aastal oli ülesvuntsitud paargus üsna omapärane kergelt idamaise hõnguga väga maitsvate toitudega restoran, siis sel aastal oli asi juba meanstreamiks kätte läinud, ning toidu kvaliteet kõikus hullusti). Mial oli mingi hüperaktiivne õhtupoolik, kus ta kõik restoranikülastajad ära tüütas, kuni viimaks üks naine, kel oli kaasas umbes 4-aastane tütar, ta oma tütre kõrvale istuma pani ning joonistustarbed ette-kätte andis. Esimest korda elus nägin, et Mia suutisis isegi midagi paberile kritseldada. Ei ole meist talle käelise tegevuse õpetajaid. Ent tol õhtul saime rahulikult oma Mia-sünnipäeva-õhtusöögi lõpetada:)

Järgmisel päeval tegi Inga onupoeg Heikki meist Õngul ühe ütlemata toreda fotoseeria. Viljapõllul, veskis, Õngu rannas... Neid pilte saab siin ilmselt veel hulk aega näha.


Õngu rand ja eriti randa viiv tee on olnud ka Fred Jussi üks korduvaid pildistamismotiive. Talvel ka.

Olgu siis Mia pooleteiseaastase sünnipäeva puhul ta strateegilised mõõdud ka - 12 kilo ja 79 cm. Raskus keskmine, kasvult pigem väiksemapoolne. Mõningaid eelmise suve lõpu kleite kannab veel nüüdki täitsa vabalt. Äkki on Plameni emasse, kes on tõesti väikest kasvu...?

Uurisin Perekoolist, kui palju-vähe nende pooleteiseaastased räägivad: oli päris palju emasid, kes kirjutasid, et kui sõnavara lähenes 150-170 sõnale, siis nad loobusid üleskirjutamisest. Oli ka päris palju emasid, kes ütlesid, et nende laps räägib umbes-täpselt neli sõna. Mia jääb siis kuskile sinna vahele... Rohkem kui 30-40 sõna tal küll aktiivses kasutuses pole, ehkki järele ütleb ta peaaegu kõik sõnad, mida paluda korrata. Kõige aktiivsemalt kasutab väljendit "ei taha", "ei saa", aga ka "juua", "katki" (sella all mõtleb ta küll "lahti" - "kinni" ütleb ka), "tita", "mõmmi", "papu", "autu", "kiigu-kaagu", "kohv" (ainus põhjendus sellele, et kohvi ei tohi juua, on see, et kohv on kuum. Kuuma ta kardab. Isegi leiget dusshi peab liiga kuumaks.) No ja siis muidugi "asoo" (ahsoo, ülipehme "s"-ga) - oi tea peaksite teda kuulma asoo ütlemas. Tuju läheb kohe terveks päevaks heaks!

Harva kasutab kahte arusaadavat sõna korraga, aga pudikeeles räägib küll täislausetega. Minu kohta ütleb "mamma" nii et meil on siin juba paras mamma Mia. "Emme" tuleb meelde ainult tuletades. Plamenile räägib vastu eesti keeles. Aru saab vist küll üsna võrdselt mõlemast keelest.

Perekooli oli üsna värskendav üle hulga aja lugeda - selgub et pooleteiseaastasena panevad paljud juba endale ka riideid selga. Jälle miski, mida ma pole osanud isegi harjutama hakata - ise olevat ma veel olnud üle lasteaia saapapaelte kinnisiduja! Aga muidu küll toob ja viib, mis vaja, käib salvrätikuga ringi ja pühib pindasid (nii naljakas:), aitab koristada.

Söömisega on kuidas kunagi, eriti päeva teises pooles ei meeldi talle süüa (seda vanaema juures muidugi ei juhtu) ning värsket kraami taldriku peal ei kannata ta silma otsastki. Aga otse põõsast-peenrast küll. Kui söömisega on suurem paus tulnud, tuleb teha pannkooke, neid on ta võimeline sööma tohutult palju ning igas asendis. Kivikesi sööb, ning - seda ei julge kõva häälega kohe öeldagi - jääkuubikut meeldib ka lutsutada...

Kas miski pooleteiseaastast Miat sama vanadest tittedest eristab ka - üks asi vist eristab: ta on käinud 15 riigis ning sõitnud lennukiga 20 korda. Peatunud 10+ korda hotellis... Ma arvan, et tänu pidevale ringireisimisele ongi Mia nii paindlik ja hästi hõlpsasti hakkamasaadav laps. Vahetevahel tuleb meil ikka küsimus päevakorda: kas Miast saab maailmarändur või saab lapsepõlverändudega maht täis ning ta hoopis vastupidi, naudib kodusistumist ega taha kuhugi minna.