Praegu küll veel peaasjalikult ema kapsaaias ja ning ilusal isamaal (kui Ilmar Talve Juhansoni reise parafraseerida - minu viimaste päevade humoorikaim lugemine). Täpsemalt siis - peale vanaema-vanaisa aiamaa Valgejõe veerel ka Haapsalus, Topu rannas ja sadamas, Hiiumaal muidugi, Lahemaal loomulikult (päikselised päevad Võsul, ikka Käsmu-Sagadi-Palmse-Vihula, aga uue kohana ka Oandu ja Simisalu). Siis - kuna Plamen pole ikka veel põhjarannikut näinud ega Narvas käinud - tahtsime sõita mööda rannikut itta, ent ilm ei olnud kõige parem, seevastu vaatamisväärsusi palju, jõudsime Vainupea ja Karepa kaudu ainult Toolse linnusevaremeteni. Kõik muu ootab veel ees. Peipsi rannik on õhkõrnalt uue nädalavahetuse plaanis. Lõuna-Eestisse jõuab ehk taaskord talvel... Eestimaa on suur ja lai, suvi lühike...
Pealegi sunnib lähenev sügis tegema täpsemaid plaane ka meie tulevase elujärje, -koha ja -rütmi osas. Albaania ja Montenegro pressivad peale. Ning järgmise paari nädala jooksul peaks üsna palju selguma ka Ungarisse tagasikolimise kohta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar