Vastlapinge maas

Kuklid söödud, liug - kuidas kellelgi - kas juba tehtud või tegemisel (Mia Londoni-sõbranna tuleb spetsiaalselt vastlalikuks Eestisse kohale), lisaks ilu- ja lumepildid.

Hea, kui on sõpru, kes spontaanse avalduse peale piknikukorvi ja maasturiga maja ette cruise'ivad veel enne, kui jõuad midagi ette valmistama hakata! 

Kusjuures talvepiltidest, ma olen pannud tähele, läheb uskumatult vähe aia taha. Talv on fotogeeniline ja pildistamisväärt isegi siis, kui päike ei paista!

Sel nädalavahetusel hakkas Theodor (neli ja pool) oma nime kirjutama, eks ta oli seda enne ka kirjutanud, aga kohe nii, et nüüd on selge ja andke palun mulle teised sõnad kirjutamiseks, mitte. Esmalt maalis udusele autoaknale ja siis salvrätikarbile, et kui "prügimees tuleb, siis ta kohe näeb, et salvrätikutega on oma nina nuusanud Theo", nagu ta kokkuvõtvalt ütles.

***
Mul pole aimugi, mida harjutatakse lasteaias lähenevaks vabariigi aastapäevaks, aga hetkel on kodus esitamisel üks räpilugu, mis Theo suus kõlab nii:

Ma olen Volli
mul on kaks naine laps
ma töötan kommipabrikus
ükskord ma kohtasin ühte meest
ta küsis
kas mul on kiire
ma vastasin ei
siis pööra selle käega seda nuppu siin (2x) pöörab kätt
siis pööra selle jalaga seda nuppu siin (2x) pöörab jalga
mul on käed-jalad tööd täis

Ma ei tea, kas seda lasteaias ka räpina esitatakse, aga hiphop ja räpp (koos vastavate liigutustega) on Theo SUURED lemmikud! Me surusime laupäeva õhtul eurovisiooni poolfinaali umbes 20 minuti sisse ja kisa tõusis taevani, kui ma ei olnud valmis kuulama lõpuni üht jubedat hiphopi lugu. Järgmisel hommikul laulis Theo need paar fraasi, mida tal oli olnud võimalik nautida, igaljuhul täitsa arvestatavalt järele.  

Tegelikult ümiseme Mia muusikaharrastuse tõttu kollektiivselt pigem Bachi ja Beethoovenit ning kõiksugu Gavotid tungivad tihti minu - täiesti ebamusikaalse inimese - unedesse. Siiski on klassika vahele kuulda erinevaid viisijuppe nt selliste sõnadega: "perfektne on figuur, näen välja kuum, kuid trenni ei tee, ei tee, ei tee..." või "... kauna uks jäi praokile, ja siis, kui hernepere tukkus, sisse roomas maffiooso-uss..." või "kaerahelbeid sajab alla, elutoas, esikus...".

Need fraasid on täiesti fantastiliselt psühodeeliliselt lasteplaadilt Piibu ja Tuudu köögilaulud, mille nii tekstid kui ka meloodia on kirjutanud onu Letso ehk Jarek Kasar! Ei ole asja, mida ma hetkel rohkem oskaks soovitada, kui seda! Kusjuures esimest korda kuulates ma mõtlesin, et mida, mis see nüüd on, kas nad üldse laulda ei oska... aga lapsed võtsid sekundiga omaks. Kui üle vindi see kõik kokku on, saab lugeda näiteks siit. No mõelge kasvõi sibulale, kes tahtis saada stand-up koomikuks, aga tal see kuidagi ei õnnestunud, sest nii kui ta lavale läks, hakkasid inimesed nutma. Või kartuli teekonnale Lõuna-Ameerikast Eestisse, mille jooksul tuleb nii neljasele kui kümnesele seletada maiadest, Peeter I, püramiididest! Tohutu tiheda tekstiga, tohutult sõnavara arendav ja muusikalisi piire kompav plaat! Minu maani kummardus Kasarile! Geenius!

Näe, on veel selliseidki vaatetorne, mida pole kunstiakadeemia tudengid jõudnud disainima. Theol hakkas jalg värisema ülemises kolmandikus, aga ära käis!

 

Korra pudenes Theo veel kelgult, otsapidi laukasse. Aga ise ta küll aru ei saanud, et veest läbi sulpsas. 

 Pikka liugu ja jõukust majja!