pühapäev, 20. september 2009

Ei jaksa lapsega sammu pidada... (vanainimese asi)



Mia on juba kolm päeva lõuna ajal ainult 30-40 minutit tukastanud ning kogu lugu. Õhtul magama läheb endisel ajal, kümne paiku (aga seegi venib veel kaugemale) ning hommikul ärkab varakult, nii seitse-pool kaheksa. Öeldakse, et lapsevanem peab lapsest varem üleval olema. Aga mina küll ei suuda. Mia näpistab mind üles.

No ja tundub et hetkel sellisest napist magamisest piisab - laps on täiesti oma sõiduvees - muudkui räägib, laulab, ümiseb, teeb klouni, naerab, ühesõnaga - üks tants ja tagaajamine käib päev läbi.

Mina muidugi loodan, et kolmetunnised päevauinakud tulevad tagasi, see napp 40 minutit paneb mind küll tundma, et olen 10 aasta jagu liiga vana emaks... Ei jaksa enam lapsega sammu pidada. Ma lausa füüsiliselt tunnen, et pean oma patareisid kuidagi laadima hakkama. Mitte niiväga vaimses kui just füüsilises mõttes.

Plamen pole viis nädalat juba Miat näinud, sellest hoolimata ütleb Mia iga hommikul esimese asjana "issi" ja nüüd juba ka midagi sellist, et "issi on bugaarias". Ent jah, need kaks pilti saatsin täna Plamenile ja ta ütles seda, mida ise lähedalt eriti ei hooma - laps on beebieast väljas ning näeb juba välja, kui väike tüdruk. Pildid tehtud kiiruga täna hommikul hoovis. Homme peaks siia saama juba vist traditsiooniks saanud sügisene Kadriorus pildistamine.

1 kommentaar:

  1. All the attention to the new generation, no time and pictures for the parents. We are already in the background which is invisible, like it will be when she will have her own life without us.

    VastaKustuta