1,2,3

Sõidame autoga ning Vikerraadio, mis õhtusel ajal suurt midagi muud ei tee, kui edastab spordiuudiseid, teatab, et mingi mängu on Soome kaotanud Serbiale 0:2, mille peale Mia ütleb tagapingilt "kolm". Nii ongi - üks uusi asju, mis Mia selle nädalaga selgeks sai, kui ma taas Lõuna-Euroopas ringi kolistasin, olid numbrid ühest kümneni. Ütled "üks", tema ütleb "kaks" jne. Mõnikord läheb natuke segamini ka, aga põhimõtteliselt on nad ta olemas! Eks trepist üles-alla käies on neid numbreid ka muudkui loetud. Plamenile on muidugi kergendus, et keegi me peres tema äraolekul ikka numbreid/arve ka kokku loeb:)

Iseenesest on muidugi põnev teada saada, kas Mia on matemaatiliselt suur null nagu mina, või on ehk siiski pisut Plameni matemaatikuajust saanud. Aga praegu on muidugi tegemist alles mäluga, nii et ärme lähe ajast ette...

Selle nädalaga hakkas Mia ka esimeste kolmelauseliste sõnadega rääkima, ja väikse sõnaloomega tegeleb juba ka - kui mitu kassi on koos, on "näula".