Raamatukoi

Kevad tuleb vääramatu jõuga, kirsid juba õitsevad. Kuna mul on sel kevadel sõitmist nii põhja kui ka  lõunasse, saan ma kevadist õitsemist üsna mitu korda nautida:) Ja varsti on taas aeg ka traditsiooniliselt vabaõhumuuseumisse jalutama minna (vaata siia ja siia), aga talvised pildid, pealegi veel profi tehtud, on täiesti näitamata.

Nagu Krista oma blogis kirjutas, oli Miat väga raske fotosessioonile keskenduma panna, muudkui jooksis ringi, püüa sa tuult väljalt... aga vot siis, kui raamatud välja võeti, käitus Mia 100% mialikult. Süvenes, uppus raamatute maailma, muu ei olnud enam oluline. Meil on igal hommikul üks selline hetk. Kõigepealt õudne venitamine pudrukausi taga, siis suuremat sorti tants ja tagaajamine, et riided selga saaks. Ent siis tuleb taevalikult vaikne hetk, kus Plamen kammib Mia juukseid (mind seda tegema ei lasta) ja Mia "loeb" süvenenult raamatuid.

Aga sellest küll mingit märki ei ole, et ta päriselt tahaks tähed ära õppida ja lugema hakata. Tegelikult suuremas osas tähti ta ikka tunneb, aga lugemismehhanism pole talle seni huvi pakkunud. Hiljuti küll üllatas mind sellega, et hakkas hoogsalt oma nime kirjutama... ehkki ütleme nii, et pärast M tähte jõud rauges...

Kui midagi on sellel tüdrukul palju, siis on need suvekleidid. Natukese liialdades - iga suvepäeva kohta üks. Ja nüüd fotosessioonil, mis te arvate mis tal seljas on...? Üks Krista tüdrukute kleitidest! Sest oma keeldus ta panemast, kui riietevahetuseks läks. Muidugi pole meil ka talvel pildistama minnes meeles näiteks suve etendada... Minul, piltide pealt vaadates, on näiteks kaks aastat järjest olnud seljas üks ja seesama villane seelik.

 Paar traditsioonilist perepilti tuleb ikka veel sellest sarjast. Kannatage ära!