teisipäev, 1. detsember 2009

Kuidas leopard onni otsis ja selle leidis

Oh jah. Ja veelkord oh jah. Ent see teine on juba kergendusohe. Pikk ja piinarikas Ungarisse tagasikolimine ning oma kodu otsingud on lõpuks päädinud väga õnnestunud leiuga Szentendres, kõigest 100 meetri kaugusel minu töökohast. Mis tähendab, et tuleb hoolega hakata lunastama oma eelnevat, aastaid kestnud sõelumist Szentendre ja Budapesti vahel. Kui kõik need emissioonid, mida me iga päev tööle ja tagasi ning iga paari nädala tagant lennukiga miskis suunas sõites kokku arvutame, on keskkonna heaks tehtav töö, mida me siin kõik palehigis teeme, absoluutselt suur null.

Ent meie uus majake, paarsada meetrit Doonaust, üsna suure räämas aia ning paari pirni- ja õunapuuga, on olnud eelnevaid seiklusi (mis sisaldas ka üsna valulikku ja kallist väljakolimist Rottenbilleri korterist, kus me jõudsime ainult kolm nädalat olla, kuid selle jooksul veenduda, et Budapestis ei taha me last kasvatada) väärt. Väljast on maja renoveerimata, ent sees on tehtud ilus remont ning toad-köök on väga hästi ja nutikalt sisustatud. Tunne on väga mõnus, ja kui ma siiamaani lugesin paralleelselt tagasitulekuga ka Eesti töökuulutusi, siis nüüd olen ma otsustanud vähemalt korra näha, kuidas me pirnipuud õitsele lähevad.

Majas on kamin, me saime eile juba mõnusa tule üles ja põlevate puude lõhna majja. Maja ees on lõkkeplats, kus tohib kaks korda nädalas lõket teha. Maja taga on kompostihunnik ja me naabrid on ilmselt juba mõistnud, et on saanud üleaedseks kellegi rohenäpu: Mia vanaema Budapesti-nutupäevad näikse olevat otsa saanud, siin maal on ta absoluutselt omas elemendis. Ma kahtlustan, et meil ei ole võimalik aeda samas seisus üle anda nagu me selle saime (nii on lepingus kirjas). Kui see hiiu naine kavatseb kauaks siia jääda, rajab ta ilmselt nii köögivilja- kui ka iluaia. Verandaga tuleb ka selleks ajaks, kui kevad lubab seal kohvi juua, midagi ette võtta.

Mia on neid kolimisi võtnud muidugi üliloomulikult. Tema arvates nii ilmselt asjad käivadki. Täna hommikul oli küll hetk jäädvustamiseks. Hommikul enne Mia ärkamist oli elutoa sofadelt võetud maha võetud katted ja pessu pandud. Kui siis Mia elutuppa tuli ja nägi punaste diivanite asemel valgeid, ehmatas ta küll hetkeks ära ja vaatas sellise näoga ringi, et EGA OMETI JÄLLE UUS KOHT??? Mis muidugi tähendab, et temagi arvates võiksime me siin natuke kauem viibida.

Olgu veel öeldud, et vähem sõita pole esialgu veel õnnestunud. Meie meespere põgenes kohe pärast sissekolimist nelja tuule poole - eile viisin Plameni Budapesti rongijaama, kust ta suundus Bulgaariasse ning täna varahommikul viisin Mia vanaisa lennuki peale, millega ta suundus tagasi Eestisse. Nii et naiste maja. Ja täna lähme visiteerime Budapesti jõuluturgu. See on küll The Timesi jõuluturgude nimekirjas (kus Tallinn esimene) alles 19. kohal, ent mulle meeldib ja mul on seal juba ka aastaid oma lemmikud (ikka portselani ja keraamika vallast), ning seekord on mul päriselt ka uusi nõusid vaja.

Päevasel ajal ei ole veel majast pilti teinud ja kuna mul on uus arvuti, ent õnnetuseks oli varastatud kotis mu Nikoni tarkvara, pole mul võimalik esialgu uusi pilte arvutisse laadida.

3 kommentaari:

  1. See kirjeldus kõlab imeliselt õdusalt!

    VastaKustuta
  2. Mul ongi kavas suurem osa jaanuarist Ungaris veeta:)

    VastaKustuta