neljapäev, 3. detsember 2009

Mina ei taha veel magama jääda

...viela juodan iltakahvit ja sitten lapset nukkuman, Sirkka ja Väpi tule pelamaan paskahousuja...

Niimoodi nagu I. Karjalainen laulab meil asjad päris ei käi. Nimelt on Mia sünnist (või noh viiendast päevast) saati meie juures maganud, mis tähendab ühtlasi seda, et keegi peab temaga alati koos magama minema. Kui see juhtun olema mina, siis mina küll enam üles ei ärka, ei selleks, et omaette raamatut lugeda, veelgi vähem, et Sirkka ja Väpiga seltsielu elada. Millest on hullumoodi kahju!

Pool häda seisab muidugi selles, et kui Plameni või näiteks vanaemaga jääb Mia kolme minutiga magama, siis minuga ta viskleb ja vähkreb ikka pikalt. Kui pikalt, ma täpselt ei tea, sest nagu öeldud, jään ma ise enne magama. Pikka aega võtsin ma seda "parim viis laps magama saada on ise magama jääda" rahulikult, ent nüüd hakkab mulle tunduma, et üks voodi on puudu. Mitte et meil Eestis seda voodit poleks olnud, aga sihipärasel kasutusel ta küll ei olnud. Siin Ungaris tuleb voodi alles osta. Üks trett Ikeasse on juba tehtnud, ent ei olnud sellist, mis meeldinud oleks. Pealegi huvitav, kuidas ta seal magama hakkab, meie voodis magab ta põiki, pressides meid kumbagi ise voodiäärele.

Kusjuures tihti on meil tänu varajasele magamaminekule (päris klassikalisel lapse magamaminekuajal Mia siiski magama ei lähe, rohkem seal kümne paiku ja pealegi) kella neljaks uni läinud, ja siis me arutame üle lapse pea igasuguseid ilmaasju, mida vastasel korral oleks õhtul musta notsut mängides arutanud. Paar päeva tagasi oli kell 4 öösel jutuks Balkanimaade mentaliteet ja minu Balkani kolleegide arusaam demokraatliku organisatsiooni tomimimisest ning organisatsiooni institutsionaalse mälu teadlikust kustutamisest.

Nii et see on üks lähitulevikus lahendamist vajav asi. Ja see lapse õhtul magamapaneku asi on olnud üldse kõige raskem asi viimase kahe aasta jooksul, ent teistpidi on see andnud ka palju võimalusi õhtuhämaruses või päikeseloojangul või ka päike alles kõrges taevas ringi jalutada, sest vankris jääb Mia otsekohe magama. Aga ühest hetkest on ikka normaalne, et laps käib välja mängimas ja toas magamas, mitte vastupidi.

1 kommentaar:

  1. Миа, това са моите любими мигове, когато мога да сменя мама и да те приспивам. Ти си единставената слушателка на моите песни -"Когато бях овчарче", " Зайченцето бяло", "Хубава си, моя горо", а преди, когато излизахме с количката - "Рече Рачо капитана да преплува океана".

    VastaKustuta