laupäev, 16. juuni 2012

Rabarber, Wine kitchen ja sõbrannad

Iga kord, kui ma olen Ungari kohta miskit pahasti öelnud, mul ikka süda natuke valutab ka. Ja täna kohe on selline hea võimalus natukene asja heastada - selsamal toiduteemal.

Eile Lidlisse süüa ostma minnes nägin juurviljaosakonnas tohutut hunnikut rabarberivarsi, juures infotahvel - "Mis on rabarber ja kuidas teda toiduks tarvitada". Fantastiline, ma ütleks! Ikkagi kuskilt mingi info imbub sisse. Esimesed 7 aastat ei näinud ma mitte kuskil rabarberit, eelmine aasta siiski paar korda õnnestus hankida, tänavu ka paar korda lähedal asuvast juurviljaputkast, seda juba kuu aega tagasi..., ning nüüd korraga selline küllus! Kuna me täna asume Eestisse sõitma, siis minust nad sinna jäid. Pealegi olen ma oma teavitustöö kolleegide hulgas rabarberi-toskakoogiga juba ära teinud;)

Ja nüüd teave gurmaanidele ning lihtsalt hea toidu austajatele - Budapestis asub koht, rahvusvaheliseks nimeks Winekitchen, kus saab väga hästi süüa, juua, kus teenindusega miskit viltu ei ole ning paljaks ka ei röövita. Juba mõnda aega, aga mina sattusin sinna hiljuti. New York Time'si nädalalõpulisa soovitab oma "36 tundi Budapestis" just seda õhtustamiseks. See on koht, millest ma olen "Goa" kinnipanekust saati puudust tundnud ja mida igas teises linnas leidub kamaluga. Sinna me lähme veel ja veel! Tunne on selline nagu oleks natukene ust ja aken paotatud ning pisut modernset maailmakulinaariat sisse lastud. 

Pildid tulevad eelmise pühapäeva pärastlõunast sõbranna Lauraga. Laural oli elu esimene viiulikontsert, kestis umbes ühe minuti, aga kuna Laura emal jäi lennuk Londonist kaheksa tundi hiljaks, siis pakkusime Laurale oma seltsi ja publikut. Ma lootsin, et äkki Mia avaldab pärast kontserdi ka soovi hakata viiulit õppima (tegelikult ei lootnud, viiul esimese pillina on ikka jube raske, ütlen ma kogu kava ja kõikide vanuserühmade ärakuulamist), aga miskit sellist soovi ta küll ei väljendanud. Ohkame siis kergendunult:)

 Väike viiuldaja.

Eks tüdrukute suur sõprus põhineb ühisel huvil kleitide, kottide jm aksessuaaride vastu. Ma ei tea, mitu korda sellel ennelõunal kleite ja tiibu vahetati. No ja muidugi on sõpruse eelduseks ka see, et üks on mõistlikum, järeleandlikum, leplikum. Seda on hea laps Laura. Mia on väga hea laps, kui ta on üksi meiega, aga suuremas seltskonnas - siis näed oma tütart ikka hoopis teise kandi pealt. Kui te küsite Mia soengu kohta, siis jah-jah, ise jälle lõikas.



3 kommentaari:

  1. Heh, ma vaatsin juba eelmise postituse piltide juures, et kahtlaselt modernse joonega tukk Mial:)) See Wine kitchen kolab haste, mulle tundub, et Andrassy úti Klassz kuulub ka nats samasse kategoorjasse. Asukoht ei peaks ehmatama, veggadema soebralik koht, olete káind seal? Tegemist on 'walk-in' kohaga, niet laudu bronnida ei saa kahjuks. Soovitan.

    VastaKustuta
  2. See on nii tore, et Sa ikka viitsid kommenteerida! Mina olen väga kehva ses osas. Klasszis olen käinud, kõige toredam osa oligi sissepääsemiseks "jonotamine" ja see, et samal ajal shampanjat pakuti. Toit ei pakkunud absoluutselt mingit elamust. Veinid on seal muidugi head!

    Kui kunagi tagasi tulete ja too teine koht veel toimib, siis lähme!

    VastaKustuta
  3. Oojaa! Lähme-teeme-sööme-joome, mul on isegi nats Ungari-igatsus. Tegelt vist pigem maasika-mureli ja gladioolide, mida turutädid kopikate eest ära annavad, igatsus. A mina mäletan, et sõin seal Klasszis parti ja see oli imehää, mahlane ja krõbe ühekorraga. Praegast ei ütleks sest pardist ära:))

    VastaKustuta