Sõimetäis eesti mudilasi Ungarimaal

Eesti suvi ei anna ju mahti blogida, ent ma püüan siiski paar asja, mis mõttes mõlkumas, veel üles saada. Ehk leiab hiljem ka kodune puhkus kajastamist.

Just enne me ärasõitu said Ungari eestlased taas Cathrini juures kokku. Cathrin on see ungari-eesti juurtega Pärnu tüdruk, kes mängis 8ondatel peaosa sellises mängufilmis nagu Karoliine hõbelõng. Ta elab oma perekonnaga ühes vanas Ungari mõisas ning unistab ungari restorani avamisest Pärnus (tea, kas Lahke Madjar on Rüütli tänaval veel alles ja pakuks konkurentsi?) ning viimasel ajal on meeldivalt tihti meil õnnestunud tema juures kokku saada. Cathrini mees keedab siis lõkkel suures pajas guljassi ja valib muusika (väga hea valik eesti ja ungari rokki, folki) ning eesti tüdrukud hakivad köögis kartulisalati komponente. 

Seltskonna kolm stammtitte on Petra ja Toomase Laura, Kristi ja Antali Hanna-Liisa ning meie Mia. Varsti saab sõimerühma kokku, sest peagi on sündimas Laurale õde ning meid on ju siin veel, nt Patsifist oma imiklapsega.

Mõni aeg tagasi oli võimalus taotleda Eesti Instituudilt välis-eesti kogukonna elujõuliseks funktsioneerimiseks stipendiumi. Kahju, et sel hetkel oli nii kiire ega jõudnud projekti proposalit kokku kirjutada. Meil on ju Reet, kes hea meelega korraldaks lastele regilaulu- ja rahvatantsutunde. Ja meil on ju Budapesti Eesti Instituut, kus selliseid ettevõtmisi saaks ja tulekski läbi viia. Võib-olla isegi ilma täiendava rahasüstita. Või on äkki isegi Eesti instituutidel eelarverida kohaliku maa eesti kogukonna toimimiseks? Ehk võiks vähemalt maal, kus instituut on toimima pandud, ka täiesti ametlikult eestluse asja ajada?

Jube kahju oleks, kui need lapsed omavahel ainult ungari keeles rääkima hakkaksid.