esmaspäev, 12. aprill 2010

Me saime oma voodi tagasi

Eksivad need, kes arvavad, et Mia meiega kooliminekuni ühes voodis magab.

Sellest, kuidas meil magamisega lood, olen juba ka varem kirjutanud. Ent tundub, et asi liigub paremuse poole. Umbes kuu või natuke peale tagasi ostsime väikesele inimesele oma voodi (olgu siinkohal meenutatud, et võrevoodis on ta maganud ainult loetud tunnid), sest väike inimene hakkas juba lubamatult palju ruumi meie voodis ära võtma. (Ma tean, et teie, kes te oma lapsi olete peaaegu esimesest päevast mitte ainult oma voodis, aga ka oma toas lasknud magada, ei suuda seda mõista. Aga ma ütlen ka, et teise lapsega teeksin ma teistmoodi, ent meil see lihtsalt kujunes nii, sobis enam-vähem ja tõe huvides tuleb öelda, et Mial pole ka veel oma tuba).

Aga oma voodi nüüd on, ning tellimus voodikatte tegemiseks on ka sisse antud:) Kui esialgu püüdis Mia meid iga nipiga üle kavaldada, et enda voodist meie voodisse pääseda, siis eile jäi ta juba täiesti iseseisvalt oma voodis magama ning täna öö oli ka täitsa esimene, kust ta ei teinud katsetki sealt plehku panna, vaid vastupidi, pärast varahommikul potilkäimist läks täiesti iseseisvalt oma voodisse tagasi. (See on ka temast muidugi tore, et ta küsib kasvõi südaöösel potile, kui vaja.) No aga tihti olid need küsimised sellised, et "kaka!" (see on tal märksõna, tegelikult nii hull asi keset ööd just ei ole), ja siis kui Plamen end üles ajab ning vannituppa poti järele tuiab, kasutab Mia olukorda ja lipsab meie voodisse ja sonib läbi une "mütsike..." See tähendab, et tuleb Punamütsikest jutustada. Ma mõnikord siis läbi une naeruga pooleks ütlen, et "elas kord Punamütsike", ja Mia nohiseb õndas rahus edasi magada.

Mind muidugi mingi "kaka" öösel üles ei aja, ja ma vaevu märkan, et ta mulle külje alla poeb. (See toob jälle omakorda meelde, et kui minu ema meiega detsembris siin oli, siis Mia jäi öösel haigeks, ema kuuleb, et laps hingab raskelt, katsub ta pead - no ilmselgelt palavik -, mina aga muidugi ei kuule ega näe midagi. Lihtsalt hea soe oli palavikus inimesega ühe teki all magada.)

Aga muus osas ongi nii kujunenud, et meie igaõhtuse magamaminekurutiini juurde käib esmalt paari raamatu lugemine, ja kui tegemist on luuleraamatuga, siis ka laulmine, seejärel tuli kustu, tekk üle pea ning Punamütsikese jutustamine. Tavaliselt kuulab Mia Punamütsikese hoolikalt lõpuni, pähekulunud fraase kaasa korrates, mõnikord väga harva jääb ka ta enne magama, kui hunt Punamütsikese ära sööb.

Ma küsisin hiljuti Plamenilt, mida tema Miale jutustab, selgus, et ka Punamütsikest.

4 kommentaari:

  1. Tere Mia ja sinu emme,
    valetan, kui ütlen, et mind ei ajanud uudishimulikult teie blogi vaatama sarnane muusika meelestus ;-) Beadie Belle ja Rebekka Bakken.
    Natuke siis uudishimutsesin ja pidin tödema, et meil, Eestist kaugel emmedel on sageli sarnased mötted ja mured ja röömud - ja siis tuli veel meelde see, et mul on siin üks ungari tuttav, kes teeb imeilusaid ehteid :-)
    Vot selline lugu
    Kena kasvamist Miale ja ilusat kevadet kogu perele
    Alpide mamma

    VastaKustuta
  2. Tere, Alpide mamma!

    Mul jäi Krista blogisse lisamata veel oma mitmeaastane lemmik Katie Melua, eriti tema "Nine Million Bicycles" www.youtube.com/watch?v=DTy3WA0Pq8M aga see selleks.

    Aitäh kaunist kevadet soovimast! See aasta on kevad pisut tagasihoidlikum ja vihmasem kui tavapäraselt, aga nii ongi kodusem... Ehkki pikkade valgete õhtute manu tahaks juba väga...

    Sveitsiga on nii, et mind on mitu korda õhutatud kandideerima ühte (mitte väga raskesti ära arvatavasse) rahvusvahelisse organisatsiooni Genfis, aga ma ei ole suutnud end kokku võtta. Igas uues kohas sisseelamine on ikka jube raske. Ehkki võib-olla on ka vastupidi: kui kord oled end suutnud panna sobitama Ungariga, mis on NIIVÕRD imelik maa, siis kõik muu on äkki nohu...

    No aga tegelikult ei tohiks kojuminek olla mägede taga... ma loodan.

    Ilusat kevadet sinna ka!

    VastaKustuta
  3. Tere!
    You have a beautiful blog, and sympatic kids (nice photos): congratulations!
    I love very much Estonia.
    Best regards from Barcelona.

    VastaKustuta
  4. Thank you Albert,

    So far we have only one kid but now when we have got her to sleep on her own bed maybe something happens in this regard...:)))

    VastaKustuta