Meil oli eelmine nädal Kesk-Euroopa ülikoolis internetiaktivismiteemaline koolitus (mille käigus sai muuhulgas ka mängida Google Earth Pro'ga - milleks veel reisida?). Küsisin kohvipausil õppejõududelt, et kas Orban - kohalikud kutsuvad teda lilliputiniks - ka CEU-d pitsitab, vastus oli, et kuidas veel, kui miskit kriitilisemat lekib, on maksuamet järgmine päev ukse taga. Nad nimetavad seda majanduslikuks tsensuuriks (economic censorship). Kui IMFlt uut laenu ei võta, on see raha vaja hädasti ju omadelt kokku korjata. Hiljutist katset internetti maksustada mäletate? Minu endine ülemus oli üks neist, kes pidi oma kõrge palga pealt kogutud privaatse pensionifondi paar kuud enne pensionile jäämist riigile loovutama, isegi teadmata, kui palju talle riigikassast maksma hakatakse. Võite ise arvata, palju.
Inimesed on pidevalt tänaval kümnete tuhandete viisi, aga (uut) poliitilist jõudu tekitada ei suuda. No nii väiksed ja kaitsetud ja ajaloo poolt mitte mõistetud on nad. Nii end see peaaegu 10 miljoniline rahvas näeb. Üks mu kolleeg ütles kunagi - ja seda täiesti tõsiselt - et viimati olid ungarlased õnnelikud vürst Istvani ajal. Sellest on juba 1000 aastat.
Ja siis muidugi mõtled, et kuidas nad ikkagi Euroopa Liidus olles nii julgelt on saanud demokraatiale selja keerata. Aga võib-olla näitab see just EL demokraatlikust... Ei noh, pahandada saavad ikka, aga kui ikka europakiga muudkui virutada, et paha poiss-paha poiss, siis tulemust ju ei ole...:) Igaljuhul, kel omadest valimistest juba küllalt, võib lugeda Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi kirjutist Ungari hetkeseisust, ja mõtiskleda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar