neljapäev, 26. mai 2011

Lehvitades


Mia sõitis Plameni, meie verivärske Magna Cum Laudega, mistõttu ma olen ka kohe doktoriprouaks ülendatud (see on Ungaris tähtis asi, kantakse passi ka sisse;) Bulgaariasse puhkama. Ma ütlesin Miale, et ta hoiaks siis issil silma peal. Mia imestunult silma näppides: "Ma ei taha silmast hoida, ma tahan ikka käest kinni hoida!"

Kui ma sain teelistele kolme sorti pirukad küpsetatud, pühkisin jahused käed põlle sisse ja teatasin Miale, et ma viskan neid nüüd rongijaama ära. Mia imestunult: "Aga miks Sa tuled, aaa.... Sa tuled lehvitama!"

Täna hommikul ajas mind üles Plameni telefonikõne, kes teatas, et neid oldi öösel kella nelja paiku rongist välja tõstetud, teatega, et raudtee vajab remonti ning rong edasi ei sõida. Õnneks oldi ikka asustatud punktis, st juba Belgradis ning neile pakuti hotellimajutust seniks, kuni raudtee ära parandatakse. Mis kõigi eelduste kohaselt juhtub juba täna õhtuks! Ma loodan, et nad jõuavad ilma edasiste viperusteta kohale, sest varsti on vaja hakata juba ju tagasi tulema - see on lubamatu ja valus, et me nii vähestest valgetest öödest osa saame ja muudkui kuskil mujal maailmas ringi kooserdame!

Ma tahan oma valguse ja õhu sisse!


Aga mida teeb inimene, kel pole vaja ühekorraga süüa teha, pesu pesta, unejuttu lugeda, jalgratta kõrval joosta: läheb koju ja loeb Daniel Kehlmanni "Maailmade mõõtmist", oi ja palju teisi raamatuid ka, aga see oli esimene, mis näppu jäi.

Murtud südamed on härra suursaadiku aiast, kus me viimati eesti lastega kogunesime!

5 kommentaari:

  1. Kõigepealt palju õnne doktoriprouale!

    Aga seejärel... oi, ma olen jälle Sinu peale nii kade! Ma olen juba paar nädalat igatsedes mõelnud, kui väga ma vajaksin üht nädalakest ihuüksi, et lõpetada ära kümned isiklikud toimetamised, mis üldise peremelu tõttu pikemat aega ripakil on... Selle asemel toimub meil aga totaalne piduderalli: nädalase vahega 10. ja 7. sünnipäev, mis tähendab lisaks kahele pöörasele peole ka kutsete valmistamist (noh, õnneks rohkem protseduuri juhendamist, aga siiski), viktoriiniküsimuste otsimist, kooli ja lasteaeda kommi- ja puuviljavaagnate pakkimist. Ja täna on meie preilil suur Lasteaia Lõpetamise Pidu (enne seda pean ma tööasjad tehtud saama ja pärast veel kodus homseks pralleks lihapirukaid ja küpsisetorti vorpima).

    Aga noh, loomulikult oleks võinud ju varem mõelda ja keskmise lapse näiteks oktoobrisse planeerida...

    VastaKustuta
  2. Teie sünnipäevalistele ka palju õnne! Ja head lasteaialõpetamist! Ah, ma mäletan oma lasteaialõpetamist nagu eilset päeva!

    Mind teeb kadedaks jälle see, et mõni saab lapsi planeerida, kasvõi oktoobrisse:)))

    Minu isiklikud vajakajäämised saavad vist enamjaolt raamaturiiuli abil rahuldatud. Võib-olla sekka ka paar täiesti sihitut uitamist, seda tõesti niisama lihtsalt ei saa!

    Aga Sinu peremelu on ka hoopis teine, Sa tegutsed kõrgemas liigas!

    VastaKustuta
  3. These were some of the most important 31 hours in my life, balancing on the edge of two worlds - of the past before and after PhD with all memories and promises but more significantly as a father because it was me, Mia and the rest of other world - how we can cross these borders of mentality, circumstances and hope. Belgrade has now a symbolic and historic meaning in Mia's and family life.

    VastaKustuta
  4. Lehvitused ka siitmailt proua doktorile. Tubli tegu!

    VastaKustuta