pühapäev, 7. juuni 2009

Kaks naist Bosnias, beebist rääkimata (vol 4)

On aeg, et Kristi jutustaks viimase peatüki oma Balkani-reisist

Esmaspäev mahutas endas taas kuuetunnist sõitu, seekord alt mere äärest üles Põhja-Bosniasse Tuzlasse. Vihma kallas hommikust õhtuni. Sarajevoni läks ludinal, siis aga hakkas tee metsaste mägede vahel keerutama ja aeg muudkui läks ja läks. Pime, vihm, Tuzlasse jõudes tontlikud tehnomaastikud. Aga esimesest bensukast juhatatakse meid otse otsitud motelli. Väljas vihm jätkub.

Ja hommikul vihm jätkub. Samuti päeval ja pärastlõunal ja õhtul. Tuzlast ei ole mul õrna aimugi, sest Kaidi oli kella viieni õhtul tööl ning mina Miaga hotellis. Mia oli eriliselt hea tegelane: sõi, magas, vaatas raamatut, mängis palli, andis omal initsiatiivil mulle mitu korda musi:) Mia on eriliselt agar raamatuvaataja. Selle reisi ajal on ta lisaks kõigele muule selgeks saanud, et konn teeb krooks-krooks, part prääks-prääks ja jänes hops-hops, et majal on aken ja oraval käes tõru. Eriti meeldib talle üks kuula-kuula-raamat. Seal algavad nimelt kõik salmid sõnadega „kuula, kuula, jne“. Tänasel vihmasel Tuzla-päeval vaatasime Miaga kõik kaasa olevad kuus-seitse raamatut vähemalt viis korda nii ühte kui teistpidi läbi. Ja tundub, et ikka veel ei saanud küllalt.

Kella kuue paiku õhtul hakkasime sõitma Tuzlast Serbiasse Belgradi. Serbia piiripunktis nõuti enne passe miskipärast raha. Kuna Kaidi omandab lõunaslaavi keeli mängeldes ehk siis silte lugedes, siis tema sai aru, kui palju raha tahetakse ja ulatas onklile viis eurot. Ilmselt maksime nõutud maksu ära ja saime veel tagasigi - kolmsada kolmkümmend kohalikku raha!!! Väga kasulik tehing oli, sest selle raha eest viis Belgradisse saabudes üks autojuht meid hotelli juurde. Ise ei oleks küll selles kolme miljonilises linnakobaras õiget teed leidnud. Praegu siis istungi Belgradis hotellis. Lahtisest aknast kostab mustade serbia meeste erutunud skandeerimist – ei tea, mis puhul, aga võib-olla see on lihtsalt tavapärane viis õhtut veeta.



Täna on minu reisi viimane õhtu. Homme viib RECi autojuht Jani mu Budapesti tagasi ja sealt lennukiga koju. Märksõnad kokkuvõtteks? Bosnia loodus on VÕIMAS – ilus, puhas, vaheldusrikas; Aadria on oi kui soolane ja sini-sinine; reisikaaslastega vedas:)

Adjöö ja Eesti valgete ööde manu!

Pildil traditsiooniline Serbia külake Bosnia-Serbia piiril

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar